Kennelist

Alates sellest ajast, kui ma mäletan on mu elu seotud alati koertega.Tegelikult juba enne mäletama hakkamist. Alati oli koer, ainsuses või mitmuses.Aga esimene neistkellest koerapisik alguse sai, oli isane mittelšnautser Rolli, kes hüljati ja ta sattus saatuse tahtel meie perre. Talle hiljem sai kõrvale sõbraks võetud suursnautšeri segu isane kutsikas nimega Bertu, keda treenisin nii palju kui lapsena raamatute järgi oskasin. Raamat “Koer” oli minu peamine kuldvara, 

1998 aastal lahkus Rolli igaveseks puhkama, kuna sai autolt ilmselt löögi (olin tollal väike ja ei räägitud väga sellest). Kahe aasta pärast 2003 lahkus traaglise surma läbi Bertu meie seast. 

Otsisin uut koera ja leidsin Lõuna-Eesti pisikesest kohast nimega Helme, interneti kuulutuse abil Donna (saksa lambakoera-dobermanni segu)  kelle võtsime 2004.a suvel.Kui Donna oleks enesekindlam ja aktiivsem oleks ta nüüdki enamat ,kui ainult perelemmik aga praegu 11.aastasena on ta veelgi kõbusam kui varem. 

Donna lahkus meie seast 30.08.2016 vikerkaaresillale (09.03.2004-30.08.2016)

 

Donnaga näitusel Suurel koerapäeval(2006)

2006 aasta talvel hakkasin ühele Estrellest kenneli koerale näitusetrenni tegema.Kuna selle koera omanikul olid juhtumisi just kutsikad kodus, siis pikemat aega räägiti mulle ,et tahaks ühele teatud emasele kutsikale hästi tegijat omaniku leida ning kasvataja üritas mind paeluda ja kutsikat mulle pakkuda.Siis ma veel mõtlesin ,et see hetkel ei ole hea mõte kuna plaan oli paari aasta pärast Saksamaalt isane kutsikas tuua, kuid jutt jäi siiski lahtiseks.                            

Siiski 2007 maikuu saksa lambakoerte peaerinäituselt läksime kutsikat üle vaatama.Sel hetkel oli asi otsustatud, ta vallutas mu südame esimese hetkega, kui pani mu kaamerakotiga jooksu. Eesti tuntumaist kennelist Estrellest, valisingi selle kutsika Estrellest D’Ohitika alias Alfa.Meil on suurepärane klapp, nii trennis, kui lihtsalt mõnusalt aega veetes.Plaanid on koeraspordi vallas suured, loodame, et need saavad tõeks.

24331_1342066347977_1120762607_31026219_4489948_n 5380_1196887638600_1120762607_30600611_4137060_n

 Estrellest D’Ohitika 2007.

Kutsumisel hindan mitteametlikke KK võistluseid, annan kuulekuskoolituse trenne, võtan koeri oma koju väljaõppele ja esitan saksa lambakoeri näitustel.

Olen Eesti Saksa Lambakoerte Ühingu, Eesti Kennelliidu ja Eesti Jack Russell terjerite tõuühingu liige. 

Kenneli Alfablitz registreerisin 2010 aasta juunis.Kennelnimi on tulnud mu esimese saksa lambakoera hüüdnimest “Alfa” (Alfa ladina keeles karjajuht) ning saksakeelsest sõnast “Blitz” ,mis on tõlkes on pikne,äike, mis kajastab Alfa olemust ja iseloomu.

Aastal 2014 lisandus meie perre uus tõug, jack russell terjer. Seda seetõttu, et see on üks vähestest väikestest tõugudest, kes mulle meeldib ja on nö suur koer väikses kehas ning olin seda mõtet viimased 4.a kaalunud. Lisaks on ta hästi koolitatav ja julge.Samas tekkis olukord, kus ruumi oli kodus vähe kuna ka laps vajas oma ruumi, kuid soovisin uut koera kellega ka aktiivsemalt näitustel käia, kellega rohkem tegeleda. Nüüd on laps ja jack omavahel lahutamatud ja esimese asjana ärgates või koju tulles on vaja Amorega mängida. Ajapikku näeme, mis meie pere sümbioosist välja kasvab ja millega russeliga lisaks näitustele ja kuulekusele tegelema hakkame.

Minu armastatud Alfa lahkus 23.09.2016 meie seast raske haiguse tagajärel. See on viimastest perepiltidest, mis me koos tegime.

027
 August 2016
 
Püüan kasvatada täisväärtuslikke saksa lambakoeri ja jack russelleid,kes suudavad tööd teha ja näevad ka silmale ilusad välja.Ennekõike on aga minu jaoks tähtsaim koera tervis, seejärel tööomadused ja lõpuks välimus. 
 
 
Unistustel on komme teoks saada
Helen Järveots (Tähve), 2007.a algne tekst